Qhov tseem ceeb ntawm cov kev nkag siab txog neeg txum tim tej kab lis kev cai ntau yam

Portrait of three generation Aboriginal family

Portrait of three generation Aboriginal family Credit: JohnnyGreig/Getty Images

Cov kev nkag siab txog ntau tsav neeg txum tim sib txawv ntawm teb chaws Australia yog tej yam tseem ceeb heev thaum koom nrog Australia tej neeg txum tim Aboriginal thiab Torres Strait Islander thiab xav tsim kom muaj cov kev sib raug zoo tseem ceeb.


Ntsiab lus tseem ceeb:
  • Tej neeg txum tim ntawm Australia no tsis yog muaj ib co zoo tib yam nkaus xwb.
  • Yeej muaj tej neeg txum tim txog 500 tsav neeg, uas nyias yeej muaj nyias tej kab lis kev cai, lus, txoj kev ua lub neej thiab cov kev sib raug zoo thiab kev sib txheeb nrog lwm tus.
  • Cov kev totaub txog ntau yam sib txawv no thiaj yog tej yam tseem ceeb yuav pab kom tsim tau kev sib raug zoo tseem ceeb nrog neeg txum tim.
Cov kev muaj ntau yam neeg txum tim ntawm Australia yog tej yam zoo, thiab kuj yog tej yam yuav daws tau cov kev totaub yuam kev tias tag nrho Australia tej neeg txum tim Aboriginal thiab Torres Strait Islander yog tib co neeg txum tim xwb.

Tej neeg txum tim yeej muaj ntau yam kab lis kev cai, tej lus, tej cej pwm ua lub neej thiab cov kev sib raug zoo sib txawv.

Raws li Munya Andrews uas yog ib tug coj poj niam neeg txum tim ntawm Bardi Country ntawm Kimberley ntawm xeev Western Australia tshab txhais ces ib txoj xub ke zoo tshaj plaws ntawm ntau txoj ces muaj peev xwm txheeb tau Australia tej neeg txum tim ntau pawg sib txawv ntawm .

“Peb xav caw kom tej neeg sawv daws mus saib vim yeej muaj neeg txum tsim txog li 500 tsav neeg ntawm daim luaj chib lig no. Ib tsav neeg twg nyias yeej muaj nyias hom lus los sis yog siv ib hom lus twg sib txuas lus nrog lwm tsav neeg.”
_Carla-and-Aunty-Munya.jpg
Carla Rogers (Sab laug) thiab Aunty Munya Andrews (Sab xis), Evolve Communities Credit: Evolve Communities
Anuty Munya hais ntxiv tias yeej muaj neeg txum tim tej lus ntau tshaj 250 hom, suv cov lus ntawm cov neeg pawg tsawg txog li 800 hom, nrog rau lawv tej kab lis kev cai, txoj kev ua lub neej thiab tej kev teeb tsa ntawm cov kev sib raug zoo uas yeej sib txawv tag nrho thoob plaws ntau tsav neeg txum tim - uas suv tej txuj art nrog thiab.

Munya hais tias ''Kuv yeej muaj peev xwm qhia tau thaum kuv saib neeg txum tim Aboriginal tej art, ces kuv yeej paub kiag tias yog cov art ua ntawm thaj chaw twg ntawm Australia. Vim tej yeej muaj neeg coob heev cuam tshuam txog neeg txum tim Aboriginal tej kab lis kev cai kos duab uas tub tus mem kos dua uas lub vojvoog ib tee ib tee, tab sis tsuas yog ib tsav neeg thiaj siv tej txuj ntawd kos duab xwb thiab. Yog thaum peb txheeb txog cov neeg txum tim Bardi, uas yog kuv cov neeg lawm, ces peb yeej yog cov neeg dej qab ntsev, thiab peb tej art ces yeej musj ntsis sib xws li lwm cov neeg pov txwv thoob ntuj uas siv cov geomatric paintings qhia txog tej nthwv dej uas tsis siv cov kev kos duab ua ib tee li.''

Aunty Munya, kuj yog ib tug neeg sau ntawv, yog ib tug kws lij choj, thiab yog tus koom tswj lub koom haum Evolve Communities, hais tias sawv daws yuav tsum tau nkag siab tias yuav siv tau 'tib lub tswv yim' rau txhua yam thaum muaj kev sib cuag nrog neeg txum tim.

Vim yog ib kauj ruam tseem ceeb qhia txog cov kev hwm tej kab lis thiab kev cai ntawm ib lub zejzog twg, uas yuav pab kom yuav muaj peev xwm tsim tau cov kev sib raug zoo muaj txiaj ntsim dua.

Carla Rogers ces yeej yog ib tug phooj ywg nrog neeg txum tim uas ua hauj lwm nrog Anuty Munya. Nws hais ntxiv tias tej txuj ci yog tej yam tseem ceeb yuav pab kom nkag siab txog Australia tej keeb kwm uas muaj ua ke thiab pab txog tias vim li cas thiaj li tseem muaj cov kev sib tu ncua deb heev ntawm neeg txum tim thiab tej neeg tsis yog neeg txum tim niaj hnub niam no.

Nws hais tias “Thawj zaug thaum Australia raug nam nias tswj hwm thiab yeej tseem muaj tej xwm txheej no txuas ntxiv, ces vim yog tsis paub txog tias muaj ntau tsav neeg sib txawv nyob ntawm lub teb chaws no ces thiaj tseem yog peb ib co teeb meem tseem ceeb. Ntau yam teeb meem uas peb muaj tasm sim no [ces twb vim yog] cov kev pheej tseem xam pom tias tsuas yog tib cov neeg txum tim Aboriginal thiab Torres Strait Islander xwb thiab yeej tsis lees paub tias muaj ntau tsav neeg txum tim li.”
Multigenerational Aboriginal Family spends time together in the family home
Australia tej neeg txum tim yeej tsis yog ib tsav neeg li sawv daws xav xwb. - Belinda Howell/Getty Source: Moment RF / Belinda Howell/Getty Images

Australia yeej ib txwm yog lub teb chaws coj ntseeg ntau yam kab lis kev cai

Aunty Munya hais tias Australia tej neeg txum tim yeej yog tej 'kws' uas paub zoo txog lub tswv yim multiculturalism.

Nws tshab txhais tias “Peb tej neeg yeej muaj feem xyuam tswj lub tswv yim multiculturalism no los tau ntau txheeb xyoo lawm. Peb yeej tau kawm kom paub sib txuas lus nrog lwm pawg neeg txum tim, thiab kawm kom paub siv qee yam lus ntawm ntau yam lus sisb txawv.”

Thiaj yog tej yam tseem ceeb rau cov kev lees paub txog tej neeg ntiag tug li Dr Mariko Smith, uas kuj yog caj ceg neeg txum tim thiab lawv tej puav pheej kab lis kev cai, uas pab kom Australia tej neeg txum tim muaj ntau tsav neeg sib txawv ntawd thiab.

Nws txiv kuj yog ib tug neeg ntawm tsav neeg Yuin, uas nyob ntawm tej ntug hiav txwv sab qab teb ntawm xeev New South Wales, hos nws niam ces yog cov neeg Kokura ntawm Kyushu ntawm teb chaws Japan.

“Muaj ib txhia xav tias xav tias vim kuv muaj caj ceg neeg Japanese thiab neeg txum tim Aboriginal ces ntshe kuv yog cov neeg nyob sab qaum teb thiab sab qaum teb ntawm xeev Western Australia, uas tau muaj tej neeg Japanese uas lagluam zeb nuj pliag deg,

“Tab sis kuv niam thiab kuv txiv tau sib ntsib ntawm ib lub khw haus kasfes ntawm Kyushu thaum kuv txiv tau tab tom ntoj ncig teb chaws Japan. Thiab nkawv tau sib qaws ua txwj nkawm ntawm teb chaws Japan ces mam li coj kuv niam tuaj rau teb chaws Australia xwb.”

Lub caij loj hlob ces Dr Smith yeej tau raug tej neeg ''hais lus thuam thiab cais nws'' vim nws muaj tus yeeb yam neeg Asia tab sis tseem muaj neeg 'thuam nws tshaj qub ntxiv thiab' thaum lawv paub tias nws tseem yog neeg txum tim Aboriginal thiab.
Unsettled_Weekend
Dr Mariko Smith Credit: Anna Kucera Credit: Anna Kucera/Anna Kucera
Dr Smith thiaj tshab txhais tias tos tseem raug lwm tus ntaus nqe yuam kev los vim tseem muaj cov kev totaub nqaim nqaim txog neeg txum tim Aboriginal, lawv tej tawv nqaij thiab lawv cov theem kev vam meej, los sis yog cov kev tau kawm raws li tej keeb kwm tau sau tseg xwb.

“Tej zaum tej neeg kuj tseem xav tias xyov lawv puas tau ntsib dua ib tug neeg txum tim Aboriginal ntawm lawv lub neej dua los li, tab sis tej zaum lawv kuj tau ntsib lawm thiab, tsuas yog lawv tseem tsis tau qhia txog lawv tej kev pheej tseem ntau nqe yuam kev rau lwm tus los yog qhia txog lawv cov kev totaub xwb.”

Dr Smith Australia tiam neej vam meej tam sim no, thiab yog lub teb chaws muaj ntau tsav neeg coj ntseeg ntau yam kab lis kev cai, yuav tsum tau lees paub thiab lees txais tias yeej muaj ntau tsav neeg txum tim sib txawv mas thiaj li yuav ua rau muaj feem koom tau tiag tiag.

“Yog tias koj tsuas xav qhov yooj yim txog neeg txum tim Aboriginal xwb, ces tsuas nrhiav tau tej tswv yim yooj yooj yim los siv xwb. Tab sis yeej yog tej yam sib chab sib chaws thiab, vim neeg txum tim yeej muaj ntau tsav neeg sib txawv, ces thiaj yuav tau nrhiav kom tau tej tswv yim ntau yam kom ntxaws thiab ntau cov kev xav mas thiaj siv tau hauj lwm zoo.”

Carla Rogers tshab txhais tias tej zaum tej neeg kuj yuav ua yuam kev thiab hais tsis ntsees yog thaum tej neeg ntawd tsis yog cov neeg txum tim uas tsis nkag siab zoo txog ntau tsav neeg txum sib txawv no.

“Tej zaum peb kuj yuav hais tau tej yam uas ua rau lwm tus tu siab heev thiab, los yog hais tej yam uas yog ib tej zaum yuav yog ib cov kev ntxub thiab cais tsis nyiam ib tsav neeg twg tau thiab. Ces thiaj tseem yog ib co teeb meem uas rau tsis muaj kev sib nkag siab.”
Thirteen Aboriginal and Torres Strait Islander people from across Australia taking part in the inaugural Mob in Fashion initiative.
13 tug neeg txum tim Aboriginal thiab Torres Strait Islander thoob teb chaws Australia tau mus koom cov kev teeb tsa cov lagluam tsoos zam hu ua Mob in Fashion. Credit: Thirteen Aboriginal and Torres Strait Islander people from across Australia are taking part in the inaugural Mob in Fashion initiative.

Peb ho muaj peev xwm kawm ntau ntxiv txog ntau tsav neeg txum tim qhov twg?

Yeej zoo tib yam li thaum yus npaj yuav mus ncig ntawm cov teb chaws ntawm nrim av Europe ntawd, ces yus yeej xub pib saib daim luaj chib lig (map) ua ntej, thiab txheeb txog lub teb chaws yus yuav mus xyuas, thiab kawm kom paub txog lawv tej kab lis kev cai thiab lawv tej lus tso.

Rogers hais tias “Yog koj yuav mus ncig ib qho chaw twg ntev tshaj ob teev, piv txwv li mus ntawm Sydney mus, ces koj yeej yuav mus hla ntau lub teb chaws sib txawv lawm.”

Yog li ntawd lub koom haum Land Council thiab tej nom tswv zos thiaj yog cov chaw pib zoo uas yuav pab kom koj paub txog neeg txum tim ib lub teb chaws twg, tej tswv teb chaws thiab lawv tej keeb kwm kom tob tshaj qub ntxiv.

Aunty Munya thiaj hais tias “yeej yog ib cov kev kawm uas yus yuav tau kawm yus los yog qhia yus tus kheej kom paub”.

“Kawm kom ntau npaum li qhov yus muaj peev xwm kawm tau, mus koom tej neeg txum tim. Thiab tsis tas ntshai dab tsi, tsuas fim yus tus kheej nrog lawv, thiab mus koom lawv tej zejzog tej koom txoos.”

Yog li yus yuav tsum muaj peev xwm txaus pib kauj ruam no mas yus thiaj li yuav paub txog Australia tej neeg txum tim.
Mloog tau hnub zwj Teeb (Thursday) 6 pm, hnub zwj Hnub (Sunday) 11 am, los yog koom tau ntxiv ntawm , , thiab . Downloadthiab caum

Share